Ma mõtlesin pikka aega selle üle, kas ja kuidas üldse ma peaksin siin sõna võtma. Poolteist aastat tööd on tehtud ja kuidagi peaks selle kõik kokku võtma.

Lisaks ei tundnud ma end kindlalt, kuna mulle ei meeldi suure rahvahulga ees kõneleda. Kui ma siin viimaste nädalate jooksul olen videointervjuude tegemisel mitme käest teie hulgast küsinud, et kuidas ületada hirmusid, siis avalik kõnepidamine on lapsest saati olnud üks minu hirmudest, millega ma igapäevaselt silmitsi seisan.

Mäletan, et kui ma lõpetasin 9. klassi ja pidin klassi eest lõpuaktusel kõnet pidama. Põlved värisesid, rääkimata häälest ja kätest. Ja tänasel päeval on inimeste ees kõnelemisest ja esinemisest saanud minu igapäevatöö. Ja iga päev seisan silmitsi oma hirmuga

Samuti tundus mulle, et ma ei tahaks kõnelda lihtsalt sellepärast, et ütelda ilusaid sõnu, mida sageli sellistel puhkudel tehakse, kuid mis ei pruugi tulla südamest. Paar hommikut tagasi leidsin ma aga üles need sõnad, mida ma tahan öelda teile.

Ma jagan natuke oma isiklikku lugu teiega. Sarnaselt paljude Viljandimaa noortega, olen ka mina pärit ühest väikesest maakohast. Seda küll teises maakonnas – Valgamaal. Võin täie kindlusega öelda, et Valgamaa on koht, kus on minu süda ja juured.

Kasvasin üles tänases Otepää vallas Kuutsemäe külje all olnud talus koos talutöö, lehmade ja lammaste ning nelja noorema vennaga. Põhikooli osas käisin Puka Keskkoolis. Sarnaselt paljude teiste andekamate noortega läksin ka mina linna gümnaasiumisse. Käisin ema ja vanaema jälgedes Tartu Miina Härma Gümnaasiumis.

9. klassi Pukas lõpetades oli mul väga suur unistus. Nähes iga päev kohalikke olusid ning ka väljakutseid, mis maakohtadel on, tundsin, et ma tahan kunagi tagasi tulla. Ja tulla tagasi targemana, kui ma tol hetkel olin, et ma teaksin, kuidas neid lahendada ning kuidas teha elu maal teistele inimestele ja muidugi ennekõike iseendale paremaks, õnnelikumaks, aga ka lihtsamaks.

Ja ehk just sellest mõttest kantuna tundus väga loomulikuna minna õppima Tartu Ülikooli riigiteadusi, eriala, mis minu arusaama mööda pidi andma mulle kõik vastused sellele, kuidas maakohtade elu paremaks teha.

Vastuseid ta siiski ei andnud. Pani rohkem hoopis küsimusi esitama, näitas erinevaid valikuid ja andis väga hea sarnaselt mõtleva ning hooliva sõpruskonna. 2007. aasta kevadel ülikooli lõpetades läksin sattusin kohe tööle ja juhuse tahtel noortevaldkonda.

Sama aasta sügiseks sain võimaluse jätkata oma õpinguid Uppsala Ülikoolis, Rootsis. Sain ülikooli sisse ning kaheks aastaks täisstipendiumi seal elamiseks. Tahate teada, mis mina tegin? Ma loobusin sellest.

Olin 17 aastat koolis käinud, sekka ka mõned välismaal oldud ajad, ning ma tundsin, et ma tahan näha, kas see, mis meile koolis on õpetatud, toimib reaalselt ka päris elus. Ma tundsin, et ma ei taha enam lugeda kellegi teiste tegemiste kohta, vaid ma tahan ise tegutseda ja näha, mis selle tulemusena sünnib ja mida mõjutab.

2008. aasta kevadeks, kui ma olin 25-aastane, olin otsustanud teha üpriski ootamatu otsuse nii iseenda kui oma tutvusringkonna jaoks – olin otsustanud maale tagasi minna. „Sa oled noor inimene, Sa mandud seal ära!“ ütlesid mõned. „Kust Sa endale mehe sealt leiad,“ küsisid teised. Ja noh, mõned lihtsalt pidasid seda järjekordseks kapriisiks

Aga ma tegin seda. Ma läksin tagasi oma kodukohta ja me asutasime koos noorte ja aktiivsete kogukonnaliikmetega kohaliku noortekeskuse MTÜ-na, mis tegutses väga suurel määral vabatahtlikul tööl ning lapsevanemate-kogukonnaliikmete panusel.

Nagu paljudes teistes kogukondades, olid ka selles oma suhetevõrgustikud ja süsteemid, kuidas omavalitsus toimis. Pärast paari aastat juhtus minuga nii, et sellest kohast olin sunnitud ära kolima. Põhjus väga lihtne –  kandideerisin kohalikel valimistel teises nimekirjas, kui oli valitsev võim, ning sellega sattusin üldsuse põlu alla.

Täna tagasi vaadates võiks ütelda, et koju tagasi minnes olin täis idealistlikke arusaamu ja unistusi sellest, et maakohad ootavad oma andekaid ja teotahtelisi noori tagasi. (või kuidas üks kohalik omavalitsus ja kogukond toimib) Ma ei kahetse mitte ühtegi hetke sellest, et ma seda tegin ning ei läinud kuskile Rootsi magistrikraadi omandama.

Ma olen jätkuvalt veendumusel, et maakohad vajad oma andekaid noori tagasi. Sellest oleneb maakohtade püsima jäämine ning et elu Eestimaa külades, valdades ja väikelinnades võiks ning saaks täiel määral taas muutuda eesti inimeste põhiolemuseks ja olemisviisiks neile elamisväärset elukeskkonda ja –tingimusi pakkudes.

Noorte elurõõm, eluarmastus, laiem silmaring, oskus näha asju pikemas ja laiemas perspektiivis, ettevõtlikkus ja usk paremasse tulevikku kannab tohutut väärtust kogukondade jaoks ja ma usun, et läbi selle saame luua täiesti uue ja õitsva Eesti.

See ongi minu unistus. Ma usun, et tänu noortele saame tuua elu tagasi maakohtadesse ja väikelinnadesse, minnes tagasi oma juurte juurde. Mul oli väga õnnelik lapsepõlv suurte metsade vahel Valgamaa metsades ja ma tahan, et minu lapsed saaksid ka seda sama õnnetunnet kogeda.

Selleaastasel noorte laulu- ja tantsupeol „Maa ja ilm“ olid väga ilusad mõtted sellest, kuidas üks väike rahvas saab olla hingelt suur ning kuidas üks laps või noor peab minema maailma, et tulla tagasi koju ning märgata, et see, mida ta otsima läks, oli kogu aeg tema kõrval olemas olnud.

Ja just see oligi, millele olid kõik meie projekti viimase pooleteise aasta tegevused suunatud. Et Sina, Viljandimaa noor, näeksid natuke seda, mis Sul olemas on, tunneksid huvi selle vastu, soovi korral lööksid kaasa ning võtaksid ise midagi ette, mis aitab elu Sinu kodukülas, -vallas või –linnas paremaks teha. Või lihtsalt – et Sa ühel päeval tuleksid tagasi!

Et Sina, Viljandimaa noorsootöötaja ja valla-linnajuht, näeksid, mis mõtteid võib noortel olla, milliseid tulemusi võib anda see, kui võtta aega noorte kuulamiseks, nendega kaasa arutamiseks ja mõtisklemiseks. Sest nagu ütles Mõisaküla linnavolikogu esimees Jorma Õigus ühe videointervjuu ajal – lapsepõlv jääb meile meelde. Ja kui meil on head mälestused, siis me tuleme tagasi.

Need projekti lõpu videointervjuud, mida viimased 2 nädalat oleme koos Timoga teinud Viljandimaal, Põhja-Lätis ja veel mõndades kohtades Eestimaal, need on olnud täis nii palju hinnalisi mõtteid, mis küll kõik ei jõua filmiklippidesse, kuid millel minu jaoks teiega toimunud vestlustes oli väga suur tähendus.

Mitmed teie öeldud laused panid mind väga sügavalt mõtlema oma valikute, elu ja koha üle. Paljudest teie mõtetest sain tagasisidet meie tehtud projektile. Minus süvenes veendumus, et me tegime õiget asja, õigel ajal, õiges kohas ja õigete inimestega. Minu jaoks oli see jälle samm minu unistuse poole.

Minus süvenes veendumus, et kui ma tahan, et minu unistus täituks, siis ma ei saaks teha õigemat tööd, kui oli see projekt. Ma nägin, kui paljud noored tõid välja seda, mida nad imetlevad ja armastavad oma kodukoha juures. See kõik on nendes olemas. Hetkel see lihtsalt vajab juurde natuke tiibade sirutust, maailma nägemist ning oma kodukoha peale vaatamist eemalolijana.

Ma nägin vallavanemaid ja linnapäid, kes võtsid selle aja nendeks aruteludeks ja innustusid vestlustest, mida nad koos noortega pidasid. Usun, et sisimas tundsid nad ka uhkust selle üle, et neil on see au, võimalus ja privileeg olla just selle valla või linna juhiks just Viljandimaal ja Eestimaal. Minule isiklikult olite te väga suureks inspiratsiooniks just selle kire ja hoolimisega, kuidas te oma valdasid ja linnasid juhite.

Ma nägin seda, et kui sellele teemale pööratakse tähelepanu, siis me ka mõtleme sellele peale ning need mõtted ei kesta lihtsalt ühe või kahe vestluse, vaid need jäävad meid saatma päevadeks, mil me tabame end mõtlemast oma elutõdede ja igapäevaküsimuste üle. Või püüame saada sotti valikutes, mis meie ees on.

Ja kõige selle eest ma tahan öelda kõigile teile aitäh! Aitäh, et näitasite mulle, mida on võimalik saavutada sügava sisemise veendumuse, iseendaks jäämise ning usuga!

Aitäh teile innustuse eest!

Siiri Liiva, Viljandi maavalitsuse noorte osalusprojekti juht

See kõne sai osaliselt ette kantud 9. juulil 2011 Karksi Valla Kultuurikeskus toimunud Viljandimaa ja Põhja-Läti noorte osalusprojekti lõpusündmusel.

Kaunilt päikesepaistel ja kevadehõngulisel neljapäeval, 14. aprillil kogunes Valgas Sebra Koolitused ruumidesse hommikuste kohvilõhnade saatel mõnus seltskond Valgamaa noorsootöötajaid ja külalisi.

Eesmärgiks oli veeta 6 tundi Euroopa Vabatahtliku Teenistusele pühendatud koolituspäeval, et siis ühel päeval ka ise kas siis saata mõni Valgamaa vabatahtlik välismaale või võtta mõni välisvabatahtlik oma organisatsiooni. Kuulajaskonna informeerimiseks ja innustamiseks oli kokku pandud väga mitmekesine programm, kus käis hulgaliselt esinejaid oma kogemusi EVS’iga jagamas.

Koolituspäevale olid HSL Consultancy koostöös Valgamaa Noorsootöökeskusega Tankla kutsunud Valgamaa noortekeskuste, lasteaedade, külaseltside, kultuurimajade, keskkonnaorganisatsioonide, looduskaitseseltside, spordiklubide ja kõigi teiste ajast huvitatud organisatsioonide esindajaid.

Koolituspäeva juhatas sisse HSL Consultancy ja Valgamaa Noorsootöökeskuse juhatuse liige Siiri Liiva, kes oma mitmete välismaal oldud kogemuste põhjal tundis, et Valgamaa noortele peaks olema ka Euroopa Vabatahtlik Teenistus rohkem kättesaadavam ja erinevad organisatsioonid võivad väga palju võita välisvabatahtliku võtmisest.

“Kuna Valgamaal ei ole seni olnud mitte ühtegi EVS vabatahtlikku, siis üheks koolituspäeva korraldamise põhjuseks ongi innustada organisatsioone seda tegema,” olid Siiri sõnad koolituspäeva sisse juhatades.

Koolituspäeva alustas oma ülevaatega programmist Euroopa Noored ja Euroopa Vabatahtliku Teenistuse sisust ning tingimustest Euroopa Noored Eesti büroo esitleja Mari Tepp, kes oli ka ise Belgias ligi aasta aega EVS vabatahtlikuna veetnud. Muuhulgas rääkis Mari ka Euroopa Vabatahtliku Teenistuse rahastustingimustest, taotluskuupäevadest ja -protseduuridest. Osalejad said Marilt ka mitmeid küsimusi küsida.

Oma esitluse lõpus palus Mari kohalolijatel panna grupitöödena kirja, mis on need faktorid, mille poolest Euroopa Vabatahtlikus Teenistuses osalemine on kasulik vastuvõtvale ja saatvale organisatsioonile ning vabatahtlikule endale. Ajurünnaku tulemusena toodi välja järgmised punktid.

Vastuvõttev organisatsioon vabatahtliku võtmisest kogemusi, uusi mõteid (mängud, tegevused), õpid tundma teist kultuuri (traditsioonid), keele praktika, vabatahtlik (uus veri), uued kontaktid, rohkem noori noortekas, korter korda – uus elanik, kohustusi juurde, raha.

Noor saab vabatahtlikuks minemisest kogemused, keeleoskus, silmaringi laiendamine, näeb eluväärtusi teisest vaatenurgast, oma kodu väärtustamine, sallivuse suurendamine, sotsiaalne suhtlusring laieneb, õpib teist kultuuri tundma, mõtleb enda jaoks selgeks oma haridus- ja töövaldkonna suunad.

Saatev organisatsioon ühe noore välja saatmisest väärtuslike kogemustega noore (saame tema kogemusi pärast oma organisatsioonis kasutada), organisatsioon saab ise hea kogemuse – kogu paberimajandusega hakkama saamise, jne; saab hea koostööpartneri.

Juba Mari ettekande lõpuosas liitusid koolitusgrupiga Maidla vallavalitsuse noorsootöö nõunik Gerri Alamets koos oma endise portugali vabatahtliku Joao Mendonca‘ga, kes tänasel päeval töötab Maidla noortekeskuses noorsootöötajana ning kelle elu seal tehtud EVS väga oluliselt muutis.

Nii Gerri kui Joao väga elav ning särasilmne esitlus suutis terve grupi kaasa elama ning naerma panna. Gerri rääkis sellest, kuidas tema jaoks oli lihtsam kasutada vabatahtliku võtmiseks koordineeriva organisatsiooni abi, kes esitas taotluse ning pidas järge vabatahtliku paberimajandusega seonduva üle.

Gerri tõi välja selle, kuidas Joao oli algusest peale väga kogukonda kaasatud läbi erinevate ülesannete, mis ta oma vabatahtliku töö jooksul tegema pidi. Joao EVS’i tuuakse Eestis välja ühe peamise edunäitena, kus on väga selgelt näha olnud ühe välisvabatahtliku mõju väikesele kogukonnale.

“Kui ma alguses käisin mööda külatänavaid ja naeratasin inimestele, siis nad vaatasid mind kui imelikku. Kui ütlesin “Tere!”, siis öeldi mulle “Tere!” vastu ja kõnniti kiiresti edasi. Kui ma nüüd kõnnin tänaval ja näen kedagi ning ütlen “Tere!”, siis hüütakse mulle: “Oi, tsau Joao, kuidas Sul läheb?” tõi endine portugali vabatahtlik naerusuil välja peamise muutuse, mida ta tänaseks on kogukonnas enda suunal tähele pannud.

Gerri ja Joao esitlus oli tõeliselt veenev ja innustav. Samuti tegi Gerri väga lihtsalt selgeks, mida ühe välisvabatahtliku võtmine annab ühele väikese koha organisatsioonile. Muuhulgas tõi ta maha osalejate hirme iseenda keeleoskuste osas: “Ma ei räägi inglise keelt, aga see ei ole meil takistuseks saanud.”

Täna on Maidlas lisaks Joao’le veel kaks välisvabatahtlikku ning neist innustust saades on ka näiteks Tudulinnas esimene EVS vabatahtlik ja mitmed ümberkaudsed vallad plaanivad seda samuti võtta.

Seejärel said sõna praegu Eestis oma EVS’i tegevad vabatahtlikud Gerda Knoche (sakslanna) ja Gwénaelle Kerandel (prantslanna), kes mõlemad töötavad puuetega inimestega Viljandis. Gerda ja Gwen tõid välja erinevaid asju, mis neid alguses Eestis üllatas, millega oli raske harjuda, mis neile meeldib ja mis ei meeldi Eesti juures.

Oma ettekannet ilmestasid välisvabatahtlikud väikese pantomiimietendusega, kus oli väga täpselt tabatud eestlaste olemust ning toodud välja peamised asjad, mis välismaalasi eestlaste juures üllatavad või silma hakkavad. Tütarlaste lühietendus sai samuti suure kaasaelamise osaliseks, mida saatis südamlik naer naelapea pihta tabatud stseene nähes.

Seejärel sai taas sõna Mari, kes tutvustas EI (Expression of Interests) vormi, mis tuleb organisatsioonidel täita selleks, et saada kas siis saatva, vastuvõtva või koordineeriva organisatsiooni akrediteeringut. Mari seletas siinjuures ilusti lahti, mida peab erinevatesse kastidesse täitma.

Valgamaa EVS koolituspäeva lõpetas Auli Relve, kes oli aastatel 2008-2009 EVS vabatahtalikuks Norras. Auli tõi humoorikalt välja kõik erinevad ligi 20 ametit, mida ta oma vabatahtliku tegevuse ajal Norras olles pidas. Muuhulgas tõi ta välja huvitavaid nähtusi, millega ta Norra kultuuriruumis elades silmitsi seisis. Samuti tõi ta välja, mida saab üks noor õppida välismaale vabatahtlikuks minnes ning mis olid tema õpikohad.

Imetlusväärselt pidasid praktiliselt kõik osalejad kuni koolituspäeva lõpuni vapralt vastu, jäid päevaga väga rahule ning lahkusid rõõmsate ja innustunud nägudega ning kindla veendumusega, et peagi-peagi saame näha Valgamaal esimesi välisvabatahtlikke.

Koolituspäeva materjalid on kättesaadavad ka Sulle alljärgnevalt.

• Koolituspäeva osalejate nimekiri
• Euroopa Vabatahtliku Teenistuse alaprogrammi rahastustingimused
• Organisatsiooni sooviavalduse ehk EI (Expression of Interest) vorm
• EVS programmi tutvustus Valga 14042011

Eelmise nädala teisipäeval, 29. märtsil toimus Valgas järjestikuliselt kolmas “Maailm on mu tagaõu!” infopäev. Sel korral viisime selle läbi kuuele noorele vanuses 19-25, kes osalevad Valgamaa Töötukassa tööklubi programmis, ning omaalgatuslike ideede asemel mõtlesid noored hoopis oma tugevuste peale.

Ajavahemikus kell 10.00 – 13.30 toimunud infopäeva alustas Siiri taas oma Kolumbias käimise looga, kuid sel korral keskendus ta ka rohkem Euroopa Vabatahtliku Teenistuse programmi tingimuste tutvustamisele ning soovituste andmisele, kuidas üks Valgamaa noor saaks leida endale saatva organisatsiooni ning mida tegema peaks, et vabatahtlikuks minna.

Omaalgatuslike ideede asemel vaadati selle grupiga aga hoopis iseenda sisse. Seda tehti meetodil “Mina kui raamat”. Nii said osalenud mõelda sellele, et kui nad oleksid raamatuks, siis mis võiks nende pealkiri olla, milline esikaas välja näha, millisesse žanrisse see raamatu kuuluks, mis selle eessõnas öeldaks ning mis oleksid selle raamatu pealkirjad.

Pärast üksteise raamatute tutvustamist, mille tegemisel said kõik kuus osalenud noort oma joonistamisanded ja loovuse proovile panna, mindi raamatu kirjutamisega edasi. Seejärel said noored mõelda oma tugevate ja heade isikuomaduste, oskuste-teadmiste peale ning mis neid eriliseks teeb.

Infopäeva lõpus said noored oma raamatusse kirja panna, milles nad head on, mida neile meeldib teha ning mis oleks selline töö, mida nad oleks täiesti nõus vabatahtlikult hobikorras tegema. Siiri tõi siinjuures Apple’i asutaja Steve Jobs‘i näite, kes ütles, et Sa pead tegema seda, mida Sa armastad ning just selle järgi valimagi töö, mida Sa tegema hakkad.

Lisaks rõhutas ka Töötukassa karjääriinfo spetsialist Merike Tõldsepp, kes infopäeva tööklubi noortele organiseeris, et tööandjatele väga imponeerivad töötajad, kelle silm särab, kui nad räägivad oma tegemistest. Ja vabatahtlik tegevus võib väga lihtsalt anda seda võimalust oma silmad särama saada, tehes seda, mis Sulle meeldib.

Osalenud noorte tagasiside infopäevale oli väga positiivne. Nad ei suutnud uskuda, et mõni tööklubi kokkusaamine võiks niivõrd lõbusaks kätte ära minna. Samuti tõid nad välja, et said juurde teadmisi vabatahtliku töö tegemise võimalustest ning kindlasti soovitaksid teistele noortele ka sellisel infopäeval osalemist.

Nii leppisime Töötukassa karjäärinfo spetsialisti Merike Tõldsepaga kokku ka teise töötutele noortele tehtava “Maailm on mu tagaõu!” infopäeva, mis toimub selleaastase Euroopa Noortenädala (15.-21. mai) raames teisipäeval, 17. mail kell 11.00 – 14.30 taaskord Töötukassa maja esimesel korrusel.

Järjestikuliselt järgmine, neljas infopäev “Maailm on mu tagaõu!” toimub juba nädala pärast, 15. aprillil kell 11.50-15.20 Tõrva Gümnaasiumis.

Kas oled mõelnud selle peale, millist põnevust, elevust, uusi suundi ja täiesti uut vaatenurka võiks Sinu asutusse või organisatsiooni tuua „inimene väljastpoolt“?

Või veelgi enam – mida võiks Sinu asutusele või organisatsioonile anda hoopis teisest kultuuriruumist pärit välisvabatahtlik, kes kuni aasta aega saaks töötada just Sinu organisatsiooni jaoks Sinu oma kodukülas?

Kas Sinu juurde on tulnud mõni noor jutuga, et ta tahab minna välismaale vabatahtlikku tööd tegema, kuid Sa ei ole osanud teda kuskile edasi suunata?

Või oled mõelnud, et mõnele noorele võiks anda selline kogemus juurde enesekindlust, iseseisvust, algatusvõimet, laiendada oluliselt silmaringi ning aidata tuua välja tema tõelise olemuse ning potentsiaali?

Just sellist võimalust saab Sulle pakkuda programmi Euroopa Noored toetusel Euroopa Vabatahtlik Teenistus, mis rahastab kõik vabatahtliku vastuvõtmise ja saatmisega seonduvad kulud!

Valgamaa Noorsootöökeskus Tankla ja HSL Consultancy kutsuvad Valgamaa noortekeskuste, lasteaedade, külaseltside, kultuurimajade, keskkonnaorganisatsioonide, looduskaitseseltside, spordiklubid ja kõigi teiste ajast huvitatud organisatsioonide esindajaid neljapäeval, 14. aprillil osalema Euroopa Vabatahtliku Teenistuse koolituspäeval Valgas.

Kuna Valgamaa on sel aastal üheks programmi Euroopa Noored prioriteetmaakonnaks (st projekte rahastatakse eelisjärjekorras), siis tahame toetada maakonna noorsootöötajate ja erinevate asutuste võimalusi ning oskusi selle rahastusvõimaluse kasutamisel 2011. aastal.

Koolituspäev keskendub just sellele, kuidas erinevad organisatsioonid Valgamaal saaksid taotleda endale akrediteeringu, et hakata vabatahtlikke nii saatma kuid ka välisvabatahtlikke vastu võtma.

Koolituspäeval keskendutakse nii praktilistele küsimustele (kuidas pabereid täita, taoltusi kirjutada), kui oleks ka 1-2 väiksematest maakohtadest pärit õnnestunud EVT projektide tegijat kohal, kes räägivad oma kogemusest nii välisvabatahtlikega kui ka oma noorte saatmisega. Lisaks saavad kohal olevad organisatsioonid mõtestada läbi, mis neil vaja teha oleks EVT vabatahtliku võtmiseks/saatmiseks, mis tingimused ja võimalused, millist vabatahtlikku ootavad.

Koolituspäev toimub Sebra Koolitused ruumides (Vabaduse 19, roheline maja Vabaduse ja Kungla tänava nurgal, II korrus). Koolituspäev on osalejatele tasuta!

Koolituspäevale registreerimine on avatud järgmise nädala reedeni, 8. aprillini e-posti aadressil siiri@hslconsultancy.ee või telefonil 5624 5617.

Koolituspäeva ajakava:

10.00 – 10.15 Saabumine hommikukohvi saatel

10.15 – 10.30 Sissejuhatus

Siiri Liiva, HSL Consultancy, Marek Mekk, Valgamaa Noorsootöökeskus Tankla

10.30 – 12.00 Euroopa Vabatahtlik Teenistus – mis loom see on? Programmi sisu ning rahastustingimused

Mari Tepp, Euroopa Noored Eesti büroo esitleja

12.00 – 12.45 Mida annab välisvabatahtliku toomine kogukonda – Maidla noortekeskuse näide

Gerri Alamets, Maidla Vallavalitsus

12.45 – 13.15 Toekam kohvipaus / lõunapaus

13.15 – 14.00 Eesti ühiskonna väljakutsed ja rõõmud – välisvabatahtliku vaatenurgast. Pantomiimi etendus.

Gerda Knoche ja Gwenaelle Kerandel, Saksamaa ja Prantsusmaa EVS vabatahtlikud Eestis

14.00 – 14.30 EI (Expression of Interest) vormi täitmine saatva, vastuvõtva ja koordineeriva organisatsiooni akrediteeringu taotlemiseks

Mari Tepp, ENEB esitleja, Siiri Liiva, HSL Consultancy

14.30 – 15.15 Mida annab välismaal vabatahtlikuks olemine Eesti noorele? Vabatahtlikuna Norras

Auli Relve, endine eesti EVS vabatahtlik Norras 2009-2010

15.15 – 15.50 Ajurünnak: Mida on minu organisatsioonil / asutusel pakkuda välisvabatahtlikule ja millist vabatahtlikku meil vaja on? Millised võiksid ta ülesanded olla?

Siiri Liiva, HSL Consultancy

15.50 – 16.00 Kokkuvõtted ja lõpetamine

Lisaks jagatakse koolituspäeval programmi Euroopa Noored infomaterjale, mis aitavad kaasa erinevate dokumentide täitmisele ning projektiideede arendamisele.

Lisainfo:
Siiri Liiva
HSL Consultancy / Valgamaa Noorsootöökeskus Tankla
Juhatuse liige ja noortelehe Tankla peatoimetaja
siiri@hslconsultancy.ee
5624 5617

Päikesepaistelisel pühapäeval, 27. märtsil said Maailm on mu tagaõu! projektimeeskonna liikmed Henri, Kaija ja Siiri

Kella 11-st kella 17.30-ni kestnud kohtumise raames arutati infopäevade jaotusmaterjali sisu, veebilehe täiendusi, sügisel välja antava projekti infolehe sisu, vaadati üle infopäevade senine ajakava ning muuhulgas käidi läbi ka kõik Henri esimese aasta Austraalia pildid.

Peagi ilmuvad täiendused ka projekti ajaveebi!

Möödunud nädala kolmapäeval, 23. märtsil viis HSL Consultancy juhatuse liige Siiri Liiva Põltsamaa Noorte- ja Elukestva Õppe Keskuse juhataja Heidi Paaborti kutsel läbi 6-tunnise EVS koolituspäeva, mis innustas noori tegema esimest sammu välismaale vabatahtlikuks minemise suunal.

Koolituspäeval tutvustas Siiri osalenud noortele Euroopa Vabatahtliku Teenistuse programmi sisu ning rahastusvõimalusi, jagas pildiloona oma poolaastast EVS kogemus Kolumbias ning keskendus teemadele, mis seotud välismaale vabatahtlikuks minekuga.

Muuhulgas said osalenud noored vaadata enda sisse ja mõelda, kes nad ainulaadsete eriliste unikaalsete isiksustena on, mis on nende tugevad omadused, mis teeb neid eriliseks ning milline võiks olla nende ideaalne EVS projekt (mis riigis, mis tööülesanded).

EVS’iga seotud teemadena rääkis Siiri veel erinevatest positiivsetest ja väljakutseterohketest juhtumistest, mis noortega EVS’i jooksul juhtunud on. Samuti said noored ettekujutuse sellest, mis juhtub nendega nii välismaale minnes kultuuridevahelise kohanemise raames ning mis võib juhtuda koju tagasi tulles.

Samuti rõhutas ta seda, et lisaks iga noore individuaalsele õpikogemusele on sama oluline, millise jälje nad jätavad maha sellele kogukonnale, kuhu nad lähevad ning siinjuures tõi ta näite nii portugali vabatahtlikust Joao’st, kes nüüd töötab Maidla noortekeskuses kui ka Kadrist, kes Ugandas vabatahtlikuks oli.

Koolituspäeva lõpus said noored anda tagasisidet toimunud koolituspäevale ning anda lubaduse, mida nad esimese sammuna ette võtavad, et samuti EVS’i tegema minna. Enamus lubas kohe hakata saatvat organisatsiooni ja projekti otsima!

Loe lähemalt:

• programmist Euroopa Noored
• Euroopa Vabatahtlikust Teenistusest
• vabatahtliku teenistuse töövihik noortele
• Liis Kängsepa raamat “Hüppasin ellu tundmatus kohas. Kümme lugu Euroopa Vabatahtlikust Teenistusest”
• Siiri EVS blogi “Minu Kolumbia”
• Siiri EVS’i ajal tehtud kunstiprojekti blogi “Liblikaid Alma de Nino lastelt”
• programmi Euroopa Noored EVS blogi

Väga vahva teine infopäev “Maailm on mu tagaõu!” toimus ühel päikeselisel märtsikuu kolmapäeval, 16. märtsil 25-le Keeni Põhikooli 5.-9. klassi noorele kooli ruumides.

Omaalgatuslike ideede arendamise juures tulid Keeni noored välja kolme peamise ideega, mille algatamisele nad on valmis kaasa aitama. Nad tahavad algatada fotograafiaringi, moekunstiga seotud erinevaid tegevusi ning hakata ise tantsuringi tegema.

Seekordset infopäeva käis taas Siiri läbi viimas. Nagu esimesel korralgi rääkis ta põgusalt sissejuhatuseks, millest sündis infopäevade mõte ning mida järgneva 3,5h vältel tegema hakatakse.

Sellele järgnes pildilugu Siiri vabatahtlikust teenistusest Kolumbias kevadel 2009, kus oli välja toodud värvikaid ja emotsionaalseid seikasid, mida ühele eestlasele võib tekitada Ladina-Ameerika kultuuriruumi sattumine.

Siiri rääkis lugusid selles, kuidas see EVS projekt teda ise välja valis, saades sellest teada 2 kuud enne minekut, ning mida ta selle raames Alma de Nino lastekodus töötades nägi ja tegi. Eraldi osa kuulus seal tehtud kunstiprojektile “Liblikaid Alma de Nino lastelt”, mille läbiviimisele aitasid koha peal kaasa kaks eesti tütarlast ning läbi annetuste 87 eestlast.

Siiri peamine sõnum sel korral oli, et alati ei pea endal kohe ressursid omast käest võtta olema – kui Sa piisavalt usud oma ideesse ning oled kogu hingest seda ellu viima, siis tuled ka leidlike ideede peale, kust puuduvaid ressursse idee teostamiseks leida.

Pärast loo kuulamist asuti Keeni Põhikooli vene keele klassis, kus infopäev toimus, korralikult mööbeldama ning noored said 5 minuti vältel panna nii palju omaalgatuslikke ideid kirja seinte peal olevale neljale lehele, kui neil pähe tuli.

Keeni koolinoored tulid selle ajarünnaku käigus algselt välja selliste kohati humoorikate omaalgatuslike ideedega: autopesula, uus teletorn, moedisain, fotograafiaring, kasvatame banaane, ehitamine mac’i, söömisvõistlus, ehitada tiik, trummi mängimise ring, ehitada saun, ehitada hüppesild, käsitööring, tiibklaveri õpetuse ring, tasuta söögipunkt õpilastele, CS 1.6 meistrivõistlus, joonistamise võistlus, malevõistlused, kabevõistlused, koolile bassein ja saun, net igale poole, loomanäitus, rattamatk, lauluring, kokandusring, näitering, tantsuring, näitused, Restus spordipäev tihedamini, sisebassein, vesiaeroobika, poksiring, ballet, hip-hop, talendi jaht, sumo, judo, karate, jujitsu, lauluring, kunstiring, filmiring (ise filmide tegemine), tae-kwon-doo, ajujaht, õppevõimalusi, kooli kohvik, raamatuklubi (lugemisring), (õudus)filmide festival, aeroobika, rohkem huviringe, rohkem ekskursioone, tammeaed, disainiring, etiketiõpetuse ring, seksiõpetus, suvelaagrid, interneti punkt, kitarriõpetuse ring, ehitame jalgpalliplatsi, ehitame korvpalliväljaku.

Seejärel said kõik osalejad taas mööda klassi ringi käia ning valida 3 ideed, mille teostamise juures nad oleksid nõus ise käed külge panema. Kui kõik olid valinud ühe idee, siis said nad käia välja peamised omaalgatuslikud ideed, mida soovivad oma kooli või kodukohta.

Väljavalitud ideed, mille üle hiljem hääletama hakati, olid järgmised:

• tantsimine / aeroobika
• tammeaed (park)
• väline vabaajaveetmise koht
• näitering
• filmiring (ise teeks filme)
• fotograafiaring
• ujula
• kooliraadio
• sumoring
• poksiring
• disainiring (moekunst)
• trummiring
• (õudus)filmi festival
• skatepark (sise/välis)

Nende ideede hulgast valiti välja 4, mille juures hakkasid isemoodustunud grupid täpselt ideed lahti mõtlema: tantsimine / aeroobika, fotograafiaring, kooliraadio ja disainiring (moekunst). Kõige enam huvilisi oli fotograafia ning moekunsti ringi juures. Kooliraadio idee jäi sel korral edasi arendamata, kuna grupp jäi liiga väikeseks.

Ülejäänud ideede puhul hakati seda lahti kirjutama, detailsemaks arendama ning hiljem pandi paika ka tegevuskava, kus kirjas ajaliselt, kes mida tegema hakkab.

Fotograafiaringi ideed arendava grupi liikmed käisid välja, et ring võiks toimuda 1 kord nädalas koolis ning ühe ringitunni kestuseks võiks olla 2 tundi. Ringi võiks juhendama hakata professionaalne fotograaf. Pildistatakse loodust ja linde näiteks.Fotograafiaringi käivitamiseks panid noored järgmised vajaminevad vahendid: fotoaparaat, pilditöötlusprogramm, arvutid töötlemiseks.

Lisaks võiks fotograafiaringi tegevuste raames kohtuda teiste fotograafeerivate noortega Eestis ning välismaal. Välismaale minekuks teevad noored projekti ja lähevad teisse riiki koos teiste noortega fotografeerima. Minna võiks naaberriikidesse ja teistesse Euroopa riikidesse. Ja tehtud piltidest tehakse näitus. Muuhulgas tegid selle grupi noored endamisi ka nalja, et panevad kolm kasukat selga ja lähevad Alaskale pingiivne pildistama

Esimese sammuna arvasid noored, et lähevad rääkima kooli juhtkonnale oma ideest. Esimese fotograafia tunni ajaks panid nad kolmapäeva peale koolivaheaega, kui 8. tunni ajal toimuks esimene kokkusaamine.

Teine grupp keskendus oma tantsutrenni idee välja arendamisele. Selle idee kasvas välja sellest, et varem oli noortekeskuses olnud tüdrukutele tantsutrennid, mida enam erinevatel põhjustel ei toimu. Nii mõtlesid tüdrukud, et hakkavad ise tantsutunde läbiviima.

Nad panevad ise tantsud kokku erinevatest tantsustiilidest (hip-hop, line-tants, jne), õpetavad seda teistele soovijatele ning hakkavad käima erinevatel üritustel esinemas. Läbi esinemise soovivad nad iseendale rohkem reklaami teha ning saada tantsuringi rohkem huvilisi.

Tantsuringi toimumise ajad lepivad nad omavahel kokku ning hakkavad tantsima vähemalt 2 korda nädalas. Toimumiskoha osas arvasid nad, et see ruum peab olema suurem kui noortekeskuse saal ning arvasid, et Sangaste seltsimaja võiks olla täiesti sobiv selleks.

Tantsuringile vajalike vahendite saamiseks teeksid nad heategevusüritusi ning otsiksid lisaks ka veel toetajaid, et muretseda esinemisriideid ning muusikat tantsudeks.

Esimese sammuna lubasid tüdrukud hakata teiste hulgas reklaami tegema ning peale koolivaheaega ringi tegevused algust teha.

Kolmanda idee – moeringi grupp arendas oma idee väga terviklikuna välja. Esmalt käisid nad välja, et neil oleks oma logo vaja ning kohe tuleks luua ka oma blogi, kus saaks oma ringi tegemisi kajastada. Kõik ringis osalejad peaksid maksma ka selle osalemise eest tasu, mille eest saaks vajalikke vahendeid muretseda.

Ring hakkaks toimuma kord nädalas ning ringi jaoks esimeste vahendite saamiseks seavad noored üles riiete kogumispunkti ning ennekõike keskenduks disaini/moering taaskasutusele. Ringi tegevuses hakkavad osalema ideed välja arendama hakanud noored ise ning kaasatakse ka teisi noori 5.-9. klassidest. Ringi toimumiskohaks hakkab olema käsitööklass.

Muuhulgas mõtles grupp ka sellele, et neil on vaja hakata oma raamatupidamist pidama. Lisaks on neil vaja modelle ning siinjuures toodi vajadus ennekõike meesmodellide järgi välja. Siin vääriks ka mainimist, et selles ideegrupis oli ka nii mõnigi poiss, kes selle idee käivitamisest huvitatud oli

Valmis riideid hakkavad nad pildistama ning panevad üles oma blogisse, müüvad laadal ning korraldavad 2 korda aastas oma koolis moeshow (kevadel ja sügisel).

Esimese asjana lubasid selle grupi noored minna käsitööõpetajaga peale vaheaega rääkima ning seada üles riiete kogumispuntkid.

Lõpus loositi osalenud noorte vahel ka sel korral välja Euroopa Noored Eesti büroo poolt välja antud raamat Liis Kängseppa kirjutatud raamat “Hüppasin ellu tundmatus kohas. Kümme lugu Euroopa Vabatahtlikust Teenistusest”, mille sai 6. klassi õpilane Alari Albrecht. Lisaks läks kaks eksemplari seda raamatut ka kooli raamatukokku kõigile laenutamiseks.

Tubli töö, Keeni kooli noored, sellise toreda aktiivse ning naerust pakatava mõttetöö eest! Jääb vaid üle loota, et kõik need ägedad ideed ka peagi teoks teete!

Lisaks suured ja siirad tänud ka kooli huvijuhile Vete Hainsoole ning õppealajuhatajale Saima Tellile, kes olemise Keeni koolis väga külalislahkeks ja oodatuks tegid!

Vaata seekordse infopäeva pilte meie projekti Facebooki fännilehelt ning Keeni Põhikooli kodulehelt.

Järgmine noorte vabatahtliku tegevuse ja omaalgatuse infopäev “Maailm on mu tagaõu!” leiab aset tuleval teisipäeval, 29. märtsil kell 10.00 – 13.00 Valgamaa Töötukassas.

9.-10. märtsil kohtusid Nakatu turismitalus 25 noorsootööga seotud inimest kahepäevasel koolitusel, et üheskoos kuulata meedia võimalustest ja ohtudest tänapäevases maailmas. Kuulajaskonna hulka kuulusid Valgamaa noortejuhid ja noortelehe Tankla toimetus.

Valgamaalt pärit endine Kroonika peatoimetaja ja praegune Postimehe nädalalõpulisa Arteri juhataja Ingrid Veidenberg õpetas, mis on meedia jaoks oluline, missugused lood ületavad uudiskünnise, kuidas kirjutada uudist ja pressiteadet.

„Oskus meediaga suhelda on üks võimalus veelgi paremini Valgamaa noorsootööd nähtavamaks muuta,” ütles koolituse algataja, Valgamaa Noorsootöökeskuse Tankla juhatuse liige Marek Mekk.

Praktiliste harjutuste ja ülesannete käigus tehti koolituse jooksul ise ajalehte, koostati uudis ja pressiteade. „Valgamaa noorteelu aktiivsus hämmastas mind ja mul on heameel, et sain anda neile mõned õpetused, kuidas oma tegemisi meedias rohkem esile tõsta,” märkis koolitaja Ingrid Veidenberg.

„Nendel, kellel ei olnud ajakirjanduse pisikut, said selle kindlasti siit, aga neil, kellel see juba oli, said kinnitust, et ajakirjandus köidab neid,” ütles koolitusel osalenud Tõrva Gümnaasiumi koolilehe TOGU peatoimetaja Piia Pähklamäe.

Koolitus oli osa aastasest projektist „Valgamaa noorsootöö nähtavaks”, mille jooksul antakse 2011. aastal välja noortelehte Tankla ja luuakse noortekeskustele uued kodulehed. Koolitust rahastas Valgamaa Partnerluskogu Leader meetmest.

Lisainfo:
Marek Mekk
Valgamaa Noorsootöökeskuse Tankla juhatuse liige
marekmekk@gmail.com
523 7793

Siiri Liiva
HSL Consultancy juhatuse liige, noortelehe Tankla peatoimetaja
siiri.liiva@gmail.com
5624 5617

Märtsikuu esimesel esmaspäeval, 7. märtsil viisid HSL Consultancy koostöös Valgamaa Noorsootöökeskusega Tankla läbi Valgamaa noorsootöötajatele ning kõigile teistele noorteprojektide läbiviijatele infopäeva programmi Euroopa Noored võimalustest, kus lisaks programmi võimalustega tutvumisele sai ka ise projektiideid arendada.

Programmi Euroopa Noored alaprogrammide võimalusi tutvustas lähemalt Karksi-Nuia noortekeskuse juhataja Indrek Palu, kellel endal on erinevate projektide läbiviimise ning nõustamisega hulgaliselt kogemusi. Iga alaprogrammi juurde näidati ka illustreerivaid videosid ja veebilehti. Tšeki ise ka allpool lähemalt nende kohta!

Alaprogramm 1.1 – rahvusvahelised noortevahetused

Vaata siin 2009. aasta augustis toimunud Eesti-Läti noortevahetuse “Communication without Borders” ajaveebi.

Vaata siin rahvusvaheliste noortevahetuste töövihikut, mis õpetab head projekti kirjutama.

Loe alaprogrammi kohta lähemalt siit.

Alaprogramm 1.2 – kohalikud ja rahvusvahelised noortealgatused

Vaata Facebookist kohaliku noortealgatuse “Rohelised Uuendused” fännilehte, saad aimu, mida nemad ette võtsid!

Vaata siin ka noortealgatuste töövihikut, mis aitab head projekti kirjutada!

Loe alaprogrammi kohta lähemalt siit.

Alaprogramm 1.3 – noorte demokraatiaprojektid

Vaata siit Viljandimaa ja Põhja-Läti noorte osalusprojekti tutvustavat videot, mis näitab kuidas noored ja otsustajad omavahel kokku tuuakse kohalike teemade üle arutlema.

Vaata siin ka demokraatiaprojektide ja noorteseminaride töövihikut, mis aitab head projekti kirjutada!

Loe alaprogrammi kohta lähemalt siit.

Alaprogramm 2 – Euroopa Vabatahtlik Teenistus

Vaata siin videot portugali noormehest Joao’st, kes jättis Maidla noortekeskuses töötades nii suure jälje  maha, et tänaseks päevaks on ta Eestis tagasi ning töötabki noortekeskuse noorsootöötajana.

Vaata siin Euroopa Vabatahtliku Teenistuse töövihikut organisatsioonile.

Vaata siin Euroopa Vabatahtliku Teenistuse töövihikut noorele.

Loe alaprogrammi võimaluse kohta lähemalt siit.

Alaprogramm 3.1 – koostöö naabruspiirkonna riikidega

Vaata siit videot Eesti UNESCO Noorteühenduse soome-ugri hõimude õppevisiidist Venemaale 2010. aasta suvel.

Loe selle alaprogrammi võimaluste kohta lähemalt siit.

Alaprogramm 4.3 – koolitused ja võrgustikuprojektid

Vaata siin videot Saku Huvikeskuse poolt tehtud ökomaja ehitusele keskenduvast koolitusest “Life Goes Around”.

Vaata siin koolituste ja võrgustikuprojektide töövihikut, mis juhendab hea projekti kirjutamist.

Loe alaprogrammi kohta lähemalt siit.

Alaprogramm 5.1 – kohalikud ja rahvusvahelised noorteseminarid

Vaata siin videot MTÜ Maailma Lapsed poolt 2009. aasta sügisel läbiviidud kohalikust noorteseminarist “Eesti Mudel NATO simulatsioon”.

Vaata siin noorte demokraatiaprojektide ja noorteseminaride töövihikut, mis aitab head projekti kirjutada.

Loe alaprogrammi kohta lähemalt siin.

Infopäeva üheks oluliseks osaks oli ka osalejate endi poolt arendatud projektiideed, mille puhul nii Indrek Palu kui HSL Consultancy juhatuse liige Siiri Liiva nõustasid, millise alaprogrammi alla need võiksid sobida ning mida selles peaks veel edasi arendama, et neil oleks reaalsem võimalus rahastust saada.

Infopäeva käigus tuldi välja selliste projektiideedega (sulgudesse on pandud ka alaprogrammid, mille raames neid ideid teoks saaks teha):

• Ala-Kreeka (à la Kreeka) projekt (rahvusvaheline noortevahetus)
• graffiti (Eesti-Prantsusmaa) (RV noortealgatus, noortevahetus, rv dem. projekt, RV noorteseminar)
• sotsiaalsetele teemadele tähelepanu pööramine läbi rockfestivali Raudtee Rock 2011 (diskrimineerimine, toksikomaania, kutsekool, huvi puudumise vastu (DIY)(koh. noortealgatus)
• kodukoha folkloor Karula valla noortele (külad)(koostöö – Karula, Kaagjärve, Lüllemäe) + Lätis sõprusküla (koh või RV noortealgatus, RV noortevahetus)
• squash + kultuur (terviseküsimused, siduda ekstreemspordiga, metsavendlus, vanglast tippu ja tagasi, jne, kaasata KÕK’i) (koh noortealgatus, kohalik noorteseminar)
• slaalomivõistlused (mägi, atraktsioonid, 12-18 + suusavõistlused, Tõrva noortekeskus)(koh noortealgatus)
• noored filmitegijad (Eesti amatöörfilmi keskust Tõrvasse, festival, vana kinohoone, professionaalid, poolprofessionaalid, amatöörid, filmi päevad) (koh noortealatus, kohalik noorteseminar, rv noorteseminar, demokraatia projekt)

Programmi Euroopa Noored võimaluste tutvustamine Valgamaal ei piirdu selle infopäevaga.

Neljapäeval, 14. aprillil viib HSL Consultancy koostöös Valgamaa Noorsootöökeskusega Tankla läbi konkreetselt Euroopa Vabatahtliku Teenistuse alaprogrammile suunatud koolituspäeva erinevate valdkondade organisatsioonidele Valgamaal, kes võiksid olla huvitatud nii vabatahtlike saatmisest kui vastu võtmisest.

Koolituspäeval antakse ülevaade Euroopa Vabatahtliku Teenistuse sisust ning rahastustingimustest detailselt, jagatakse kogemusi, mida annab ühe välisvabatahtliku kaasamine väikesesse Eesti kogukonda, mida on kogenud välisvabatahtlikud Eestis olles ning mida on saanud kogemusest välismaal olnud Eesti vabatahtlikud.

Lisaks viiakse läbi ka ajurünnak, mida igal osaleva organisatsioonil oleks anda välisvabatahtlikule ning kuhu neil sellist värkset verd vaja oleks. Koolituspäeva lõpus tutvustatakse, kuidas täita EI akrediteeringu vormi, mis annab organisatsioonidele õiguse saata ja vastu võtta vabatahtlikke.

Koolituspäeva kavaga saad tutvuda siin. Koolituspäevale saab registreeruda kuni 10. aprillini kas e-posti teel (siiri.liiva@gmail.com) või telefoni teel (5624 5617).

Möödunud neljapäeval, 3. märtsil leidis aset esimene vabatahtliku tegevuse ja omaalgatuse infopäev “Maailm on mu tagaõu!” Valgamaal. Esimene infopäev toimus Tsirguliina Keskkoolis ja sellel osales 34 õpilast. Osalejate seas oli noori alates 5. klassist kuni 12. klassini, neist üle poolte kooliraadio toimetuse ning õpilasesinduse liikmed.

Projektiideede välja arendamise osas tulid noored välja 6 läbimõeldud projektiideega, mida nemas saaksid kohe praegu vabatahtlikuna oma kodukohas algatada. Nendeks ideedeks oli käivatada Tagulas noortetuba, koolis suusatunnid, viia läbi üle-vallalised vanakraami laadad, teha valla rannaalad korda, teha valda jalgrattateed ning terviserajad Emajõe äärde.

3,5h kestnud infopäeva alustas projektijuht Siiri Liiva põgusa projekti tutvustusega – miks see on ellu kutsutud ning mida see läbi saavutada tahetakse. Ta tõi välja, et oma kogemusele tuginedes tundis ta, et Valgamaa noored võiksid rohkem teada nii vabatahtliku tegevuse kui ka omaalgatuse võimalustest ning mõelda reaalselt selle peale, kuidas nad oma ideid juba täna teoks saaksid teha.

Seejärel rääkis Siiri oma vabatahtliku lugu – kuidas ta oli pool aastat Euroopa Vabatahtliku Teenistuse kaudu Kolumbias, mida ta seal koges ja nägi, kuidas tema igapäevatöö Kolumbia lastekodus välja nägi ning miks ta otsustas võtta seal olles ette kunstiprojekti “Liblikaid Alma de Nino lastelt”. Oma näitega innustas ta infopäeval osalevaid noori mitte kunagi leppima “ei” vastusega, vaid otsima loovaid ja leidlikke lahendusi oma ideede ellu viimiseks.

Kui lugu kuulatud ja vabatahtlikuks minemise teemal muljetatud, asuti infopäeva kõige olulisema osa juurde. Hakati välja mõtlema omaalgatuslikke ideid, mida Tsirguliina kooli noored tundsid, et tahaksid kas või homme päev hakata oma kodukohas ellu viia. Selle jaoks pandi kooli väikese saali seintele erinevatesse kohtadesse 6 erinevat pabertahvli lehte, kuhu siis kõik pidid kirjutama 3 erinevat ideed.

Algsed ideed, mida osalenud noored 5min kestnud kiirajurünnaku raames välja pakkusid: suur ühtne jaanipäev, uus küla, suurem ühine ANK, rohkem mänguväljakuid, sportimisvõimalusi juurde (kergliiklusteed, staadion (korralik), jms), valdadevahelised võistlused, jalgpalli ja võrkpalli võistlused oma külas, arvutitoad, renoveeritud majad, ujula, ujumispark, eraldi saal, ratsutamiskool, lõbustuspark, hea kool, rohkem mänge, rohkem pidusid, Sooru külasse rohkem ringe, rohkem ühistegevust, parimaid lapsi, usaldust, lubaduste pidamist, park (mänguväljak), suusarajad, rohkem üritusi, väike laululava, SPA, ühine laager, normaalsemaid poode, renoveerida vanad hooned, traitsioonilised suusavõistlused, noortekeskus Õru valda, vanade asjade  müük, koolitused, trennid (korv- ja jalgpall), Iigastesse pood, Muhkva mäele trampliin (see asi, mis inimesi üles veab, see võiks olla teatud päevadel ja seal võiks olla lumelauavõistlused ja muud , külla oma kino, lastepark, kus igas vanuses noored võivad käia, suurem raamatukogu, loomaaed, rohkme aidata kodutuid loomi, koeri, asfalttee jalgratturitele, suusad, tantsupidu, tööd tahaks, laulupidu ka, lauluringid, riietepoode, liinibusse juurde, kooli või suurema grupiga aidata kodutuid loomi, normaalsed inimesed (kooli), jaanitulesid, kelgumägi, aidata lastekodu lapsi, ilus kodumaa, arvutiruum, kus kõik saavad olla, suuremad peod külla, laulupidu, küladeses korralikud külakeskused, laagrid, ATV sõidukeskus, kus saab Tõlliste vallas sõita grupiga, suustamine kooli, küla jaanipäev, kunstipäev, talvemängud, terviserada, ralli, rohkelt üllatusi, igakuine vallaleht, rohkem õnne, rohkem raamatuid kooli, tantsuringid, kooli häid lapsi, sport, ühised suvepäevad, rohkem tegevusei noortele (ka Tsirguliinast väljaspool elavatele noortele, rattamatk, puhkamisruum, põlluralli võistlused, lumelinna ehitamisi hulga rohkem, rõõmu, korralik rand, tegevusi noortele, huviringid kultuurimajja, erinevad võistlused külanoorte vahel, ujumiskoht, puhtad järved/ujulad, normaalne arstipunkt, koristuspäevad suuremate gruppidega või küladele oma küla noorte poolt, korralik mets, noortekoolitused, rohkem võimalusi huviringi läbi viia, noored võiksid vanainimestel vabatahtlikult abis käia, Laatresse korralik atraktsioonide, riietusruumi ja tualettidega rand, jõusaali, trummi mängida, kooli rohkem inimesi, katkised ja ohtlikud majad likvideerida või renoveerida, et inimesed viga ei saaks – ainult inimeste ja valla nõusolekul, noortetuba Tagulasse, talgud (küla), rockiklubi, ujumiskohta pingid, puhvet, vms, bussijaama märk, igasugused mängud, koerapark, üritusi kogu vallale, lahedad laagrid, rohkem prügilaid (et ei vedeleks igal pool prügi).

Kui kõik need ideed olid kirja pandud, said kõik noored käia läbi kõikide lehtede juurest ning valida mõttes 3 ideed, mille teostamisele nad tahaksid  kaasa aidata. Seejärel pidid nad nende 3 idee hulgast valima 1 idee, mis neile kõige südamelähedasem ja huvipakkuvam on. Siis pandi need ideed kirja. Kokku saadi neid 11 tükki.

Tsirguliina KK noorte populaarseimad omaalgatuslikud ideed olid:

• terviserajad Emajõe äärde (matka- ja suusarajad)
• suusatund kooli
• autoralli (võistlused)
• rockiklubi (istumiskoht, esinemas noortebändid)
• igakuine vallaleht (noored teeksid)
• Tagulasse noortetuba
• Tsirguliina laululava (nagu Soorus)
• jalgrattateed Tõlliste vald (Laatresse, Tagulasse)
• erineva stiiliga tantsuringid
• Tõlliste valla rannaalad/ujumiskohad ujumiskõlbulikuks!
• park
• valla laat (vanakraam, jne)

Nende ideede hulgast valiti hääletamise teel välja 6 ideed, mida hakati 3-4-liikmelistes gruppides detailsemalt lahti kirjutama koos tegevuskava, vastutajate ning võimalike väljakutsete ja seejuures ka plaani B,C-ga.

Üks grupp keskendus jalgrattateede idee arendamisele. Esmalt soovisid nad vallaelanike hulgas teha küsitluse selle kohta, et näha, kas selle vastu on huvi ning kuhu see tulema peaks. Ise mõtlesid noored, et jalgrattatee, millel oleks võimalik sporit teha, võiks läbida nii Tõlliste kui Karula valdasid ning läbida selliseid kohti nagu Sooru, Tsirguliina, Tagula, Laatre, Iigaste ja Vilaski.

Projekti elluviimise juures pidasid nad oluliseks viia idee vallavalitsusse, alustada läbirääkimisi erinevate vallaasutuste vahel (sh kaasata kooli, noortekeskust, noortevolikogu) ning leida sobiv rahastusvõimalus. Projekti aitaksid elluviia projektijuhid, teedevalitsus ning hakkajad noored.

Esimese asjana lubasid selle grupi noored minna oma ideega järgmiste paari nädala jooksul vallavalitsusse.

Teine grupp keskendus valla laada idee arendamisele. Esmaseks asjaks pidasid ka nemad vajalikuks küsitluse tegemist, et teada, kas tahetakse valda sellist laata. Korraldatakse sellist laata 2-3  korda aastas ning see toimuks Tõlliste valla erinevates (suuremates) külades. Laada korraldamise osas pidasid nad vajalikuks minna vallavalitsusse rääkima selle korraldamise soovist. Läbiviijatena ja vastutajatena nägid nad laatade läbiviimisel vallavalitsust ja vabatahtlikest noori.

Laada nimi tuleks vastavast aastaajast, millal laata läbi viiakse. Laada sisu osas pakkusid nad, et võiks lisaks müüjatele olla ka esinejaid. Kindlasti peaks olema olemas ka WC ja parkla ning ürituse reklaamimiseks peab seda kuulutama mitmetes kanalites (plakatid, vallaleht, raadio). Müüdava kauba osas mõtlesid nad, et need olenevad laada toimumisajast, aastaajast ja kohast. Lisaks pakkusid nad välja palju kaubad maksta võiksid ning veelgi korralduslikke küsimusi.

Esimese sammuna lubasid selle grupi noored minna vallavalitsusse oma ideed tutvustama ning teha avalduse selle läbiviimiseks.

Kolmanda grupi moodustasid Tagula noored, kes tahtsid oma külla toimivat noortetuba. Iseenesest oli varasemalt hakatud noortetuba Tagulas käivitama, kuid mingi hetk võeti noorte käest võtmed ära ning noortetoa idee vajus ära. Noortetoa sobivaks asupaigaks pidasid noored kultuurimaja, kus siis oleks noortetoal oma konkreetsed vastutajad (kellel on noortetoa võtmed)  ja sise-eeskirjad ning võimalus kasutada erinevaid tubasid, mida noored ise korda remondiksid.

Noortetoa olemasolu pidasid noored vajalikuks, et muuta noori aktiivseks ja et talvel oleks sooja kohta, kus noored saaksid olla. Idee teostamisel pidasid nad oluliseks pidada läbirääkimisi Tagula kultuurimaja eest vastutava külaseltsi esinaise Evega ning lootsid siinjuures tuge valla noorteorganisatsioonidelt (Tõlliste noortekeskus TANK ja noortevolikogu).

Esimese asjana lubasidki noored minna Evega rääkima.

Neljas grupp keskendus terviseradade loomisele valda Emajõe äärde. See grupp oli oma idee arendamisel kõige pikema visiooniga pakkudes välja, et tervise- ja matkaradade baasil võiks välja arenenda ka spordikeskus.

Esimese asjana lubasid noored minna valda oma ideest rääkima.

Viies grupp arendas edasi kooli suusatundide sisseviimise ideed. Siinjuures julgustas kooli huvijuht Silva Stepanova noori järgmiseks kehalise kasvatuse tunniks võtma kodunt oma suusad kaasa ning minema võimlas jooksmise asemel suusatama.

Esimese asjana lubasid noored uurida teistelt õpilaste toetust nende ideele ning seejärel minna oma ideed kooli juhtkonnale tutvustama.

Kuues grupp pidas oluliseks ideed teha Tõlliste valla rannaalad korda. Selleks pakkusid nad välja erinevate organisatsioonide kaasabil läbiviidavaid talgud käesoleval kevadel, kus siis kõik valla noored ja täiskasvanud saaksid käed külge panna ning oma kodukoha lähedal oleva rannaala korda teha.

Esimese asjana lubasid noored minna valda oma ideed tutvustama.

Infopäeva lõpus loosis Siiri osalenud noorte vahel välja 3 Euroopa Noored Eesti büroo poolt välja antud vabatahtlikku teenistuse lugusid kajastavat raamatut “Hüppasin ellu tundmatus kohas. Kümme lugu Euroopa Vabatahtlikust Teenistusest”. Ja päris lõpus vaadati Euroopa Noored Eesti büroo kodulehel asuvast Telepurgist videot portugali noormehest, kes jättis väga olulise ja mälestusväärse jälje Maidla noortekeskuses vabatahtlikuks olles.

Korraldajad ise peavad esimest infopäeva väga õnnestunuks ning sellest andis tunnustust ka Tsirguliina kooli huvijuhi Silva Stepanova sõnad, kes ütles, et tema jaoks on kõik need ideed väga reaalsed ning ta täiesti usub, et need noored astuvad ka samme nende ideede teoks tegemiseks.

Vaata siit ka Tsirguliina Keskkoolis toimunud infopäeva pilte. Piltide autor on 8. klassi õpilane Lisette Tohus.

Järgmine infopäev “Maailm on mu tagaõu!” toimub kolmapäeval, 16. märtsil algusega kell 11.10 Keeni Põhikoolis.

Projekti “Noorte vabatahtliku tegevuse ja omaalgatuse infopäevad “Maailm on mu tagaõu!” Valgamaal” viiakse ellu Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kohaliku omaalgatuse programmi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi Hasartmängumaksu Nõukogu toetusel.